Hardo Pajula: neli saadet Joseph Conradist

Foto: Mihkel Lappmaa

#23 Joseph Conrad, meie kaasaegne

(:)kivisildnik ja Leo Kunnas

Mina ei ole jõulude tähenduse üle väga palju pead vaevanud. Kasvasin ateistlikus kodus, nii et pärast dialektilist materialismi tuli kohe mõnevõrra vähem dialektiline materialism pakkumiskõverate, jaekaubandusindeksite, jooksevkonto, intressimäärade ja eksliku arusaamaga, et tegemist on majanduseksperdiga. Osalesin tähtsa näoga pressikonverentsidel, vahel sattusin isegi Aktuaalsesse Kaamerasse. Hing – nii palju, kui ma selle olemasolu tollal adusin – ihkas mujale, aga raha oli vaja teenida ja raha on teadagi pangas. Sinna vedasin ennast igal hommikul üha vastumeelsemalt ka mina.

2007. aastal ilmunud John Gray „Must missa“ avardas horisonti ja andis uued niidiotsad, mis mu sellest tupikust lõpuks välja juhatasid. Ka Joseph Conradi juurde juhtis mind Gray essee, mis andis pealkirja 23. saatele.

#161 Saladus, saatus ja süü

Vano Allsalu ja Märt Väljataga

„Ma ei ole mitte kellegi raamatus ega mitte kellegi kõnes leidnud midagi, mis paneks mind kasvõi korraks kahtlema mu sügavale juurdunud tundes, et inimeste elu siin maa peal juhib saatus,“ kirjutas Conrad filosoof Bertrand Russellile. John Gray sõnul eristab see hoiak Conradi tänapäeva progressiusksetest: „Conradi jaoks on humanistlik progressiusk vaid end mõistuse ja maailmaparandamise rüüsse rõivastanud kristlus. Tema vaade on palju karmim, see kujutab endast iidse paganliku saatusetunnetuse taassündi, mille hääl kostab kõige selgemini kreeka tragöödias.“

Estonian Business Schooli „Oluliste raamatute“ kursusesarja üheksas hooaeg oli pühendatud Joseph Conradi romaanile „Lord Jim“. Seetõttu oli meil selle aasta sügishooajal koguni kolm kõnealusele romaanile pühendatud saadet. „Saatus, saladus ja süü“ oli neist esimene.

#171 Saatuse maja

(:)kivisildnik ja Leo Kunnas

171. saates vestlesime Conradist taaskord (:)kivisildniku ja Leo Kunnasega. Minu jaoks oli jutuajamise kõrghetk 75. minutil, siis kui Leo luges ette paariminutilise katkendi „Lord Jimi“ kahekümnendast peatükist, kus äsja tapmiskatsest eluga pääsenud Stein püüab haruldase liblika. „Köitis ikkagi teksti kvaliteet,“ vastas Sven, kui ma pärisin, mis talle uuel lugemisel romaanist silma ja kõrva jäi, „üllatuseks polnud lugu või filosoofia, vaid ikkagi teksti ülesehitamise võtted. Elamus oli samasugune, nagu oleksin lugenud luuleraamatut. See koht, mille Leo ette luges, on täiesti suurepärane!“

#175 Kakskümmend tuhat katelt

Agne Kivisaar, Ain Kivisaar ja Kaie Metsla

„Conrad on meie kaasaaegne, sest pea ainsana 19. ja 20. sajandi romaanikirjanike hulgas kirjutab ta reaalsusest, milles me elame,“ ütleb Gray oma eelpool nimetatud essees. „Me teame oma südame põhjas, et meie ees seisvatel probleemidel ei ole häid lahendusi, kuid me eelistame sellest tõsiasjast mööda vaadata,“ jätkab ta samas.

Kolmandas „Lord Jimile“ pühendatud vestlusringis oli stuudios kolm külalist. Kaie ja Agne osalesid kursusel, Ain elas sellele kaasa Agne vahendusel.