Perestroika käigus hakati avalikult rääkima selle sündmuse kiriklikust taustast, mõiste „näärid“ ja „näärivana“ jäid tagaplaanile, kuid sellega sündmuse sisu minu jaoks oluliselt ei muutunud.
Asjaolu, et jõulude kristlik taust mulle niivõrd oluline ei ole, tuleneb ilmselt mu religioossetest veendumustest. Nende kujunemine viib mu lapsepõlve ja kooliaega. Nimelt sattusin kohe esimeses klassis õppima sügavalt uskliku klassijuhataja käe alla, kes mitte ainult ise ei olnud veendunud usklik, vaid asus kirikuga seonduvat ka koolis oma õpilaste seas propageerima. Seda soodustas ka aeg, kuna just siis – uutmise ja Eesti Vabariigi iseseisvuse taastamise ajal – tegi usuga seonduv meie ühiskonnas läbi tohutu populaarsusepuhangu.
/nginx/o/2022/12/21/15040251t1hc903.png)