E, 28.11.2022

Hardo Pajula: neli saadet lainetest

Tähenduse teejuhtide saatesari
Hardo Pajula
, EBSi vaba majandusmõtte professor
Hardo Pajula: neli saadet lainetest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Markus Tamm

Tähenduse teejuhtide saatesari

#22 Lained õhus, vees ja lõuendil

Tarmo Soomere, Erkki-Sven Tüür ja Aili Vint

„Ma usun, et kui me psühhedeelseid kogemusi süstemaatiliselt uurime, siis toob see endaga psühholoogias, psühhiaatrias ja psühhoteraapias kaasa samasuguse revolutsiooni kui see, mis leidis füüsikas aset 20. sajandi alguses,“ kirjutab USA psühhiaater Stanislav Grof. Füüsikud liikusid Newtoni juurest relatiivsusteooriasse ja kvantfüüsikasse. Teised teadusharud, mis olid seni füüsikat oma eeskujuks pidanud, jäid aga kinni 17. sajandisse, väidab Grof.

Kvantrevolutsiooni käigus selgus nimelt, et reaalsuse põhi on laineline. Siit selle saate mõte välja kasvaski.

#60 Jääva jälil

Toomas Siitan ja Tauri Tölpt

„Ühiskond soostub meie surmaga siis, kui me oleme muutunud kasutuks mitte üksnes tootja, vaid ka tarbijana. Surm on punkt, kus määratute kulutuste hinnaga koolitatud tarbija tuleb viimaks kahjumiga maha kanda. Surmast on saanud tarbijate vastupanuliikumise ülim vorm,“ kirjutab lääne tervishoiupoliitika moraalsete lähtekohtade karm kriitik, austria katoliiklik filosoof Ivan Illich. Ta näeb meditsiinikulutuste kontrollimatu kasvu taga monoliitset maailmareligiooni, mille dogmad on meie elu bürokraatliku ümberkorraldamise aluseks.

Minu jaoks oligi 60. saate kõige meeldejäävamaks kohaks aegrida, mille osadeks olid kolme helilooja – Heinrich Ignaz Franz Biberi, Wolfgang Amadeus Mozarti ja Giuseppe Verdi – tõlgendused ühest matusemissadel kasutatavast tekstist. See oli väga kõrvuavav! Illichile oleks see kindlasti meeldinud.

#103 Ketsemani karikas

Arne Hiob ja Karl-Kristjan Nagel

Vassili Perovi on nimetatud vene maalikunsti Turgeneviks ja Dostojevskiks. 103. saates rääkisime Perovi ametivenna Karl-Kristjan Nageli ja teoloog Arne Hiobiga Perovi ühest kõige tuntumast maalist „Kristus Ketsemani aias“. Kõnealune stseen on piibi üks traagilisemaid. „Minu Isa, kui see on võimalik, siis möödugu see karikas minust! Ometi ärgu sündigu nõnda, nagu mina tahan, vaid nii nagu sina!“ kirjutatakse sellest Matteuse evangeeliumis (26: 39).

Asjatundjate sõnul on see maal kulminatsiooniks Perovi enda religioossetes otsingutes. Algus polnud tal just kõige sujuvam. Paarkümmend aastat varem maalitud „Talupoegade ristikäigu“ eest oleks ta peaaegu Siberisse saadetud. Jumalateotuse pärast.

#105 Reaalsuse tagune reaalsus

Jaak Kikas ja Tanel Tammet

Mina sain aru, et mul on mingi maailmavaade alles mõned aastad tagasi. See on muidugi väike liialdus. Me vahetasime oma kollektiivset maailmavaadet umbes kolm aastakümmet tagasi, kui ühtäkki selgus, et marksism-leninism ei olegi teadus. Pärast seda oli mul aga küll mõnda aega tunne, et nüüd vist ongi reaalsuse põhjal turjast kinni saadud. Alles päris viimastel aastatel tärganud sügavam filosoofiahuvi on toonud mu arusaamisele, et see, mida ma näen, kuulen ja haistan, on mudel, mitte asi iseeneses. See äratundmine andiski põhjuse kutsuda saatesse füüsik Jaak Kikas ja arvutiteadlane Tanel Tammet.

Märksõnad
Tagasi üles