Iris Rebane: väikese inimese suured mured

Foto: Markus Tamm, fotograaf Enlil Sonn

Põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse järgi peab kool tagama õpilasele tasuta psühholoogi teenuse. Selle aasta seisuga on koolipsühholooge tööl vaid 53 protsendis koolides. Eestis tegutseb ligi 220 koolipsühholoogi, kuid kehtiv kutsetunnistus on väljastatud neist vaid 30 protsendile. Samas on selle aasta sotsiaalministeeriumi Eesti vaimse tervise uuringu põhjal suur osa noorukitest ja noortest täiskasvanutest kõrge depressiooniriskiga ning mainitud vanusegrupid on kõige haavatavamad. Seega kutsume noori üles oma vaimse tervise muredega abi küsima, aga kuidas?

On naiivne mõelda, et lastel ja noortel on lisaks koolipsühholoogile (häid) alternatiivseid võimalusi. Paljudele on see ainus realistlik võimalus. Keskmisel lapsel ei ole võimalik oma taskuraha eest tasulise psühholoogi teenuse eest maksta. Seega tuleks toetuseks pöörduda vanemate poole, kui aga noore probleemid on alguse saanud just koduseinte vahelt, võib see osutuda haavatavas seisus noorele liiga raskeks ülesandeks. Üheks ravi rahastamise võimaluseks on teraapiafond, mis hüvitab psühholoogilise abi kulud perearsti saatekirja alusel. Kahjuks kaetakse kulud vaid osaliselt. Lapsele ei ole näiteks 15 eurot tühine raha.