Piret Bristol: inimeste pealt tulevikku ennustades

Foto: Veebipilt Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

Igale kirjanikule on esitatud küsimus inspiratsioonist: kas kirjutate siis, kui vaim peale tuleb, või teete igapäevarutiinile toetudes laua taga kindla arvu töötunde? Inspiratsiooniks nimetatakse tavakeeles spirituaalset kogemust. Müstilisi kogemusi pole nii palju, et nende najal kirjutada pakse romaane, kuid need tekitavad loomiseks vajaliku häälestuse ja motivatsiooni. Kuidas aga spirituaalseks kogemuseks häälestuda, mis meetodiga sinna siseneda? Kindlasti ei talu nende kogemuste otsing vähimatki piiramist.

Mulle kujutas vahepealne piirangute õitseaeg endast tõsist katsumust. Hoolimata oma heast tahtest seisin tõsise probleemi ees: kuidas kogeda elu, kui inimestega ühendumine on keelatud? 2021. aasta kevadel hakkas Facebookis poolte tuttavate profiilipilte kaunistama raam loosungiga „Usaldan teadust”. Need olid targad sõbrad ülikoolist, mille mina lõpetamata jätsin. Mulle kui algajale luuletajale öeldi kirjanduse õppetoolis, et milleks teile ülikool, kirjutada saate ju ilmagi. Südamerahus jätkasin eluülikooliga.