E, 28.11.2022

Hardo Pajula: neli saadet mehest ja naisest

Tähenduse teejuhtide saatesari
Hardo Pajula
, EBSi vaba majandusmõtte professor
Hardo Pajula: neli saadet mehest ja naisest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Andre Taal

#21 Mees ja naine

Martin Ehala ja Tarmo Jüristo

„Mees, naine – ma ei näe mingit vahet. Naine küll väidab, et ta suudab sünnitada, aga mis on lihtsam: korra sünnitada või terve elu habet ajada? Verekaotus on umbes sama,“ arutles luuletaja Andres Vanapa ühel õhtupoolikul. See jutuajamine leidis aset paarkümmend aastat tagasi. Kaksiktornid olid tõenäoliselt juba kummuli, aga Eesti polnud veel ei Euroliidus ega NATO-s. Ma ei mäleta enam täpselt, mis paanika meil siis päevakorral oli, küllap jahvatati midagi pensionitest.

2018. aasta sügisel, mil me selle vestluse linti võtsime, oli olukord muutunud, siis räägiti juba ka kohustuslikest asesõnadest ning soohämarusest. Koroonani oli veel poolteist aastat minna.

#29 Stseenid kolmest abielust

Kleer Maibaum-Vihmar ja Ingomar Vihmar

„Selles äärmuseni kontsentreeritud loos lahatakse skalpelli täpsusega kahe inimese suhet, nende koosolemist ja teineteise vihkamist. Minu jaoks on oluline silmas pidada, et kõik need sõjad ja vastuolud, mis praegu maailmas on, lähtuvad tegelikult kahe inimese suhetest. Seda, mis toimub kahe inimese vahel, näeme ka väljaspool. Lavastus annab hea võimaluse vaadata ühe suhte kaudu, miks toimub meie ümber see, mis toimub, miks on nii palju mittemõistmist ja otsest viha. Miks me valime armastuse asemel hirmu?“ kirjutab lavastaja Ingomar Vihmar August Strindbergi „Surmatantsu“ kavalehel.

Need sõnad kõlasid väga päevakajaliselt 2018. aasta lõpus, vahepealsed sündmused pole nende akuutsusest midagi maha võtnud.

#43 Feminismi õied

Mihkel Kunnus ja Johanna Ross

2018. aastal Portlandi Ülikoolis korraldatud vestlusringis "Kas intersektsionalism on religioon?" kritiseeris Helen Pluckrose parempoolseid selle eest, et nad kipuvad tihti ühte patta panema postmodernismi, marksismi ja intersektsionalismi. Pluckrose'i sõnul vaatavad parempoolsed sel kombel mööda sellest, mis on tõeliselt oluline, nimelt kogu probleemistiku epistemoloogilisest vundamendist.

Et kolmes võõrsõnas selgust luua, palusin ma saatesse Mihkel Kunnuse ning Johanna Rossi. Kuivõrd vestluse käigus leidis kinnitust tõsiasi, et intersektsionalism on välja kasvanud feminismist, siis rääkisime ka naisterahva-liikumisest ja sotsiaalsest õiglusest.

#49 Vägivalla monopol

Ülle Madise ja Jüri Saar

Selle vestlusringi vahetuks ajendiks oli üks 2019. aasta kevadel saabunud särtskiri. Noor inimene, kellel ma palusin kommenteerida Kanada kirjandusteadlase Janice Fiamengo lühiklippi „Järsku oli 19. sajandi antifeministidel ikkagi õigus“, kirjutas mulle nii: „Tekitab muret, et kodanikuvabadused on muutumas status quo’ks, mille kasulikkust ei püüta ratsionaalselt kaitsta. See proua ei toonud ju ühtegi argumenti, miks süütuse presumptsioonist loobumine on halb.“

Ma jäin selle vastuse üle järele mõtlema ja palusin saatesse õiguskantsleri Ülle Madise ja õigusteadlase Jüri Saare, et neilt süütuse presumptsiooni kasulikkuse kohta järele uurida.

Märksõnad
Tagasi üles