E, 30.01.2023

Laurits Leedjärv: viimase sekundi teadus tõde otsimas

Laurits Leedjärv
, astrofüüsik
Laurits Leedjärv: viimase sekundi teadus tõde otsimas
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Veebipilt Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

Maailm ja teadus on koos käinud väga lühikest aega. Planeet Maa on eksisteerinud umbes kolmandiku universumi 13,8 miljardi aasta pikkusest elueast, elu oma lihtsaimas vormis – eeltuumsete rakkudena – veidi vähem. Paremaks orienteerumiseks aastamiljardite rägastikus võttis Ameerika astronoom ja teaduskirjanik Carl Sagan möödunud sajandil kasutusele kosmilise kalendri, mis võrdsustas universumi vanuse tinglikult ühe aastaga. Suur Pauk toimus 1. jaanuaril kell 00.00 ja praegune aeg on aasta viimane hetk.

Selle kalendri ühele sekundile vastab 437 tegelikku aastat. Nii näeme, et elu alged tekkisid 20. septembri paiku ja tänapäevane inimene ilmus areenile alles 31. detsembril kell 23.52. Kolm minutit hiljem algas viimane jääaeg. Kõik see, mida me nimetame ajalooks, on toimunud sõna otseses mõttes viimasel minutil. Teadus tänapäeva mõttes on maailma rikastanud vaid viimasel sekundil.

Vaevalt mõtles Mikołaj Kopernik 1543. aastal oma kuulsaimat teost „De revolutionibus orbium coelestium“ („Taevasfääride pöörlemisest“) avaldades, et korraldab teadusrevolutsiooni. See silt on talle hiljem külge poogitud. Ja tegelikult ei saagi Kopernikut võib-olla veel päris teadlaseks pidada. Ta ei vaadelnud planeete süstemaatiliselt ega teinud mingeid katseid.

Märksõnad
Tagasi üles