P, 2.10.2022

Hardo Pajula: neli saadet vene kirjandusest

Tähenduse teejuhtide saatesari
Hardo Pajula
, EBSi vaba majandusmõtte professor
Hardo Pajula: neli saadet vene kirjandusest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Mihkel Lappmaa

.

#21 Teine tulemine

Juku-Kalle Raid ja Jelena Skulskaja

„Kui patust prii jumalainimese ideel on üldse mingi sisu, siis peaks inimloomuses olema midagi, mis viitaks ihaldatud süütuse põhimõttelisele võimalikkusele. See on see, miks Dostojevski kulutas nii palju energiat, et luua romaanikangelane, kes oleks läbinisti hea. Ta ebaõnnestus selles. Vürst Mõškin on selle läbikukkumise elavaks tõendiks, sest tema teod näitavad, kui suurel määral on enesearmastus inimloomuse nurgakiviks ja kui ebainimlik on see, kellel nimetatud omadust ei ole. Mõškin, kes on täiesti isetu ja kel puudub agressiooni- ja sugutung, on samasugune koletis nagu Stavrogin oma ääretu egoismiga.“ Nii kirjutas romaanist „Idioot“ poola poeet Czesław Miłosz.

Samadele järeldustele jõuab kõrvallehel 21. vestlusele saatesõna kirjutanud luuletaja Jelena Skulskaja, kes oli 2018. aasta sügisel stuudios koos Juku-Kalle Raidiga.

#41 Verhovenski lapsed

Mihkel Kunnus ja Raul Sööt

Stepan Trofimovitš Verhovenski on üks Fjodor Dostojevski romaani „Kurjad vaimud“ kesksetest tegelastest. „Rafineeritud ja üllameelne intellektuaal aitab pahaaimamatult kaasa nihilistlike suundumuste kasvule, mida esindavad romaanis Stepan Trofimovitši poeg Pjotr ja endine õpilane Nikolai Stavrogin, kes üheskoos tõukavad kohaliku sootsiumi kollapsi äärele,“ kirjutatakse ühes romaanile pühendatud arvustuses.

„Mingis mõttes võib Verhovenskit vaadata kui teatud mõtteviisi. Ta on ju sümbol – pinnapealne, liberaalne, pillav, reaalsusest irdunud, võõrsõnadega edvistav, uuenduslike ideid fetišeeriv... Tema lasteks ongi ju tegelikult seesama revolutsioon, see häving,“ pajatas 41. saates saksofonist ja helilooja Raul Sööt. Kolmandaks vestluskaaslaseks oli Mihkel Kunnus, kes ilmub kohe varsti, kui jutt Dostojevski peale läheb.

#56 Sineli sisu

Jüri Makarov ja Jelena Skulskaja

Mulle jäid sellest saatest meelde Dostojevski sõnad „Kõik me tulime välja Gogoli „Sinelist““. Sellest 1842. aastal ilmunud Gogoli teedrajavast teosest me 56. saates Jüri Makarovi ja Jelena Skulskajaga rääkisimegi.

„Gogol on kirjutanud inimesest väga täpselt ja peenelt, eelkõige just tema hirmudest. Iga intelligentne inimene mõtleb terve elu, mida ma kardan ja kuidas ma oma hirmudest jagu saan... Me ei saa olla päris inimesed ainult oma köögis, me peame seda olema ka tänavatel ja töö juures. Ma olen tahtnud olla vaba ja minu jaoks tähendab vabadus seda, et ma ei karda... Gogol aitas mind selles igal juhul,“ rääkis Jelena. Tegemist on seega lugemisväärse jutustuse ja kuulamisväärse saatega.

#106 Üksindusajastu lõpukrambid

Mihkel Kunnus ja Andreas Veispak

2021. aasta kevadel olin ma oma „Oluliste raamatute“ kursusesarjas jõudnud Ameerikast Venemaale. 2020. aasta sügisel kavas olnud „Ameerika majandusmudelile“, mille fookuses oli Herman Melville’i „Moby Dick“, järgnes „Vendadele Karamazovitele“ pühendatud „Väljasõit Mokrojesse“. See oli esimene kursus, mille ma võtsin ette koos Andreas Veispakiga. Andreasega vestles saates Mihkel Kunnus, kes pidas ka kõnealuse hooaja külalisloengu.

Märksõnad
Tagasi üles