Märt-Matis Lill: uuega kohtumise tarkus ja rumalus

Foto: Mihkel Lappmaa, foto on erakogust

Nii nagu paljude oluliste ja olemuslike inimomadustega, on ka tarkus ja lollus kindlasti eriti teravalt esil siis, kui inimene satub ootamatusse olukorda ning kohtub uue ja enneolematuga. Intelligentsust on muuhulgas defineeritud kui vaimse võimekuse paindlikkust. Evolutsiooni perspektiivist on see põhjendatud. Kõnealune inimliigile edu toonud joon on ju otseselt muutuva keskkonna muutuvates olukordades hakkamasaamise võti.

Inimtegevuse jäljed maailma erinevates paikades ei anna aga Hamleti ülistussõnadele inimese erakordsusest paraku põhjust, paljudel juhtudel tahaks need hoopis tagurpidi keerata:

„Milline käkerdis on inimene, kui madal mõistuselt, kui piiratud võimeis...”

Saabusin äsja tagasi Uus-Meremaalt, mille uusaegne ajalugu pakub justkui inimliku lolluse ereda kiirkursuse. Suur osa võimsast ja väga eriilmelisest algupärasest loodusest on hävitatud kas inimese enda või tema sissetoodud liikide poolt. Kui eurooplased kohale jõudsid, haaras neid pioneerilik vasikavaimustus ja Goethe poolt nii mõjusaks kunstiliseks kujundiks artikuleeritud faustilik pürgimus võttis siin üsna totrad vormid ja mõõtmed.