L, 1.10.2022

Hardo Pajula: neli luulesaadet

Tähenduse teejuhtide saatesari
Hardo Pajula
, EBS, vaba majandusmõtte professor
Hardo Pajula: neli luulesaadet
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Markus Tamm

#20 Varvas suule!

(:)kivisildnik ja Jürgen Rooste

Minu luulehuvi elustas Vanapagan, keda ma kohtasin sajandivahetuse paiku poeetide maandumisplatsil Viiralti kohviku ees. Kuni tema surmani oli mul õnn vestelda temaga tundide kaupa luulest, proosast, naistest, meestest, eestlastest, venelastest, sakslastest, kassidest ja katustest. Kui me 2004. aasta oktoobris ta haua ümber seisime, võttis Jürgen Rooste üles laulu „Meil aiaäärne tänavas“. See olevat olnud Vanapagana soov. Oma raudsõrmuse jättis Vanapa (:)kivisildnikule. „See on kõige kõvem kirjandusauhind, mille olen saanud,“ rõõmustas Sven aastaid hiljem Müürilehes.

Teise hooaja kolmandas saates kutsusin ma Jürgeni ja Sveni stuudiosse luule üle arutama. Lähtekohaks võtsime Sveni 2015. aastal kirjastuses Jumalikud ilmutused ilmunud kogu „See õige luuleõpik.“ „Igal tervislikke eluviise hindaval inimesel on vaja teada, kuidas luulet loetakse ja kirjutatakse. Luule on aju jõusaal,“ kuulutas (:)kivisildnik, kes kirjutab kõnealusest saatest siinsamas pisut pikemalt.

#77 Selges eesti keeles

Juku-Kalle Raid ja Ilmar Tomusk

„Eesti keelel on alles ürgne mitmekesisus. See on jõud, sest tööriistu on rohkem. See ei ole ära lihtsustatud, see ei ole mingi säästuka variant. See on luksmudel – Ferrari. See ei ole Mazda, millega ümber kaubamaja tiirutada,“ selgitas (:)kivisildnik maakeelse murraku eeliseid Tähenduse teejuhtide 69. saates „Kus on puuri võti?“. Kaheksa saadet hiljem kutsusin ma külla luuletaja Juku-Kalle Raidi ja keeleameti peadirektori Ilmar Tomuski. Ühelt poolt oli teemaks eesti keele staatus ja saatus „saja sõna koosolekute“ ajastul, mil pärismaalased üritavad kõrgetes klaastornides midagi inglise keeles kokku purssida.

Teiseks teemaks oli Jüri Üdi 1974. aastal ilmunud samanimeline luulekogu – „valge lind see avab taeva / sääl kus algab ülelend / maal ei tunne venda vend / merel laev ei tunne laeva // metsas puud ei tunne põõsas / kodus suud ei tunne suu / aga aasta 12 kuud / purunevad vastu puud,“ kirjutas poeet ettenägelikult poolsada aastat tagasi.

#85 Mängule ehitatud mäng

Juku-Kalle Raid ja Jürgen Rooste

Mõned kuud hiljem tulime Juku-Kalle ja Jürgeniga jälle Vanapa juurde tagasi. Saate pealkiri kasvas välja Vanapa 1994. aastal avaldatud raamatu „Riiulid“ epigraafist, Jose Luis Borgese tsitaadist „Pole olemas vaimuharjutust, mis ei osutuks tarbetuks. Kirjanduses on see lõplik kaduvus veel selgemini märgatav“. Nii me jõudsimegi kolmekesi järeldusele, et luule (ja kirjandus laiemalt) on mängule ehitatud mäng.

#121 Loom ja luule

Tiit Maran ja Ilmar Trull

Tähenduse teejuhtide 16. number oli pühendatud õppetundidele loomadelt. Lehe 12. ja 13. leheküljel astusid üles loomaaia direktor Tiit Maran („Naaritsa õpilane“) ja luuletaja Ilmar Trull („Mida on loomad mulle õpetanud?“). „Laaned on loomade linnad. / Koopad on loomade kojad. / Nisad on loomad rinnad / ja loomade tütred on pojad,“ lõpetas Ilmar oma leheloo. Saates läksime sealt edasi.

Märksõnad
Tagasi üles