Hardo Pajula: neli saadet metamorfoosist

Hardo Pajula
, EBS, vaba majandusmõtte professor
Copy
Foto: Andre Taal

#19 Seeneriigi iseseisvusdeklaratsioon

Urmas Kõljalg ja Martin Zobel

Tähenduse teejuhtide kaugeks eelkäijaks on Pööningujutud. See oli Estonian Business Schooli majandusteooria õppetooli laualeht, mis ilmus kokkuklammerdatud lehtedel. Ma nimetasin oma kontrakultuurilise väljaande Tarmo Tedre samanimelise novellikogu järgi. 28. jaanuaril 2004 ilmunud 10. numbri pealoo tarvis tõlkisin ma katkendi Diane Brooks Pleningeri kirjatööst „Intervjuu seenega“. See kirjutis sai esikoha 2003. aasta Economisti ja Royal Dutch/Shelli esseekonkursil „Kas me vajame loodust?“.

Tähenduse teejuhtide saatesarja 2018. aasta sügishooaja teises saates lugesin ma paljude aastate järel oma tollase tõlke valjult ette. „Seeneriigi iseseisvusdeklaratsioon“ on „Mitmekesisuse mitme mõõtme“ kõrval (#5) sarja teine saade, kus mõlemad stuudiokülalised on teaduste akadeemia liikmed.

#34 Hiiepuu hing

Helle Kaasik ja Anna Luik

Sel kevadel eesti keeles ilmunud raamatus „Kuidas minna edasi“ kirjeldab Briti bioloog Rupert Sheldrake muuhulgas Tšiili päritolu psühholoogi Claudio Naranjo eksperimente Amasoonia psühhedeelse taimeseguga ayahuasca. Naranjo andis kõnealust keedust Lõuna-Ameerika linnaelanikele. „Kuigi tegemist oli keskklassi kuuluvate inimestega, kellel puudusid hõimukultuuriga igasugused kokkupuuted, nägid nad ometi nägemusi jaaguaridest ja madudest, kes on olnud nimetatud taimesegu tarvitavate kultuuride mütoloogias läbi aegade väga olulised. Tundub, nagu oleksid tema katsealused ammutanud oma kogemused sellele ainele omasest mälupangast,“ kirjutab Sheldrake.

Kuivõrd füüsik Helle Kaasik uuris tol ajal usuteaduskonna doktorantuuris ayahuasca rituaalides osalejate vaimsust ja psühholoogiat, siis tuli eksootiline taimesegu jutuks ka selles vestluses.

#57 Metamorfoos mitmekihilisusesse

Jaak Johanson ja Hasso Krull

„Sheldrake on väga sümpaatne. Ma arvan, et tema mõtlemine on osa sellest suuremast voolust, mis kannab meid potentsiaalse metamorfoosi poole,“ ütles 57. vestlusringis Hasso Krull, kelle kutsus saatesse tema klassivend Jaak Johanson.

See suurem vool, millest me kolmekesi rääkisime, on panspühhism. „See on loodusfilosoofia, mida enamasti nimetatakse animismiks. See on idee looduses olevast teadvusest või vaimust või hingest,“ selgitab panpsühhismi põhitõdesid Rupert Sheldrake.

#76 Gaia hüpotees

Tanel Tammet ja Toomas Trapido

„Kui me mõtleme elavale maakerale, siis näeme, et Gaia-teooria ei ole lihtsalt üksik poeetiline metafoor läbinisti mehaanilises universumis. Maakera tunnistamine elusorganismina on oluline samm universumi suurema elu tunnistamiseks,“ kirjutab Sheldrake.

Mõned nädalad enne apokalüpsist (kr k ’katte eemaldamine’), s.o veebruaris 2020, kutsusin ma James Lovelocki Gaia hüpoteesist rääkima Tanel Tammeti ja Toomas Trapido.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles