Mait Meibaum: mitte ainult silmailu ehk millest koosneb kaunis klaveriõhtu?

Foto: Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

Suurepärase akustikaga, kaunis tuledesäras kontserdisaali lava on pianisti tulekuks valmis. Ootusärevuses publik heidab pilke ukse suunas, mis peaks kohe avanema. Kontserdikorraldajad on pianisti agendiga graafiku ja kava osas aastaid läbirääkimisi pidanud, sekretärid on välja otsinud parimad reisimisvõimalused, broneerinud hotellid, abiks on olnud kostüümikunstnik, rätsep ja juuksur.

Kõik detailid alates reklaamikampaaniast kuni lillekompositsioonideni on mõõdetud täpsusega paigas, kohaliku kontserdimaja koristaja peab enne kontserdi algust üle tõmbama lavapõranda ning pingivahed.

Pianisti panus ilu sündi põhineb tõsiasjal, et ta on õppinud klaverit varasest lapsepõlvest, omandanud magistri- ja doktorikraadi. Ta on oma kavaga esinenud kümneid kordi, lemmiklood on settinud ajus ning interpreedi närvikava peab täissaali ees esinedes hästi vastu.

Saal peaks sellesinase ilu maksimaalseks esiletulekuks olema hea akustikaga ja stabiilse õhuniiskusega, see ei tohiks olla instrumendi jaoks liiga palav ega liiga külm. Saal peaks olema ehitatud nõnda, et sisse ei kostaks välist liiklusmüra.