Agne Nelk: ussisõnade tagasitulek ehk laulu müütilised rajad

Foto: Mihkel Lappmaa, foto on erakogust

Kaunis lugu mõlgub meeles

muiste põlve pärandusest

ihkan laulu ilmutada.

(„Kalevipoeg“)

Suure Laulu kaja

Sõnamaagilise kultuuriga võib seoseid leida nii soome-ugri vanemas regivärsis, vihmametsa põlisrahvaste lauludes, idamaade kultuurides (mantrad) kui ka aborigeenide maailmakäsituses (laulurajad).

Kõikjal maailmas on šamaanid väitnud, et vaimude maailmaga saab ühendust laulu ja helide abil. Aborigeenide muinasaja loomisloos on sees nii minevik, olevik kui tulevik, mis elavad lugudes, lauludes, tantsudes, piltides ja maas eneses. Maa, laul ja ajalugu on üks ja seesama, kirjutab Christina Cerny oma raamatus "Vikerkaaremadu": mudasest maast vormunud elusolendid tervitasid suure ürgkarjega kogu loodut ja see pani maailma võnkuma. Tõusis võimas helilaine, mis paiskas kõik olendid igasse nelja ilmakaarde. See jättis maha pulseerivad laulurajad, mida mööda käies saab laulik ühenduse aegadetaguse esimese võnkega.