Mia Piir: püüdmist paluv ilu

Foto: Mihkel Lappmaa, fotograaf Mia Tohver

Jalutan kell pool viis hommikul töölt koju läbi varasuvise Tallinna vanalinna, kus on veel raske teha vahet õhtu lõpul ja hommiku algusel. Esimeste päikesekiirte ja udu segus juhtub linna ja selle eluga midagi sõnulseletamatut. Puude mahlakas rohelus, sirelid ja toomingad, pastelsed majad Uue-Maailma tänavatel ja nende unised aknad.

Inimene on naljakas olend, kõike, mis on silmale ilus, peab saama katsuda ja kaasa haarata, sisse hingata või ära süüa. Jalutades läbi säärase hommikuse idülli, tunnen tihti, et see on ilu, mis on vaja kinni püüda. Kui mitte enda jaoks, siis kellegi teise jaoks. Mina võisin täna märgata naeratust tundmatu mööduja näos, näha hommikupäikest ja tunda hinge ärevust teadmata mille ees. Kas sina ka seda märkad, kui su arved vajavad maksmist, lapsed kasvatamist, koolieksamid öid õppimist, kui su murtud süda ei lase öösel magada?