Triinu Tamm: vaade tornist

Foto: Markus Tamm, fotograaf Karl Kivinurm

Sport ja sellega kaasnev konkurents võimaldab inimestel end üksteisega võrrelda, arendada endas mingit oskust ja teha seda nii hästi kui võimalik. Mis aga tõmbab inimest ekstreemspordi poole? Antud juhul tähendavad saavutused võitu mitte niivõrd teiste inimeste kui iseenda üle. Uus-Meremaa kuulsa alpinisti Sir Edmund Hillary kuulsad sõnad, mis ta lausus pärast Mount Everesti vallutamist, ütlevad, et me ei valluta mäge vaid iseennast.

Minu elutee viis mu BASE-hüpete juurde pea kümme aastat tagasi. Tegemist on langevarjuhüpete eriliigiga, kus hüpatakse maaga kontaktis olevatelt objektidelt, nagu näiteks sillad, kaljud, antennid, hooned, korstnad, tammid jms. Ingliskeelne akronüüm BASE viitabki sellistele objektidele (Buildings, Antennas, Spans, Earth). Statistilise suremusmäära järgi on tegemist maailma kõige ohtlikuma spordialaga, teisel kohal on vabasukeldumine. Minult küsitakse sageli, kas mul on surmasoov, sest statistikat analüüsides on küsimus, mitte kas?, vaid millal?.