Christian Anderson: nähtamatu kaalukauss

Artikli foto
Foto: Markus Tamm, fotograaf Igor Pissarev

Avastan end jälle sooja tegemast ja mänguks häälestamast. Matš hakkab pihta juba enne väljakule astumist, enne esimest punkti… Hüppenöörid, kummilindid ja topispallid on abivahendid, mis mind aitavad. Kõik vähegi võimalikud erinevad keskendumisviisid on läbi proovitud, välja on kujunenud mu oma rituaal. Vaja on ennast käima tõmmata, et suudaksin mängida enda parimal tasemel juba esimesest punktist, esimesest löögist peale. Lihtne öelda, üldsegi mitte nii lihtne teha.

Tean, kes on mu vastane. Korralik mängumees, kes on viimasel ajal palju edasi arenenud ning oskab väga hästi servida. Tean, et ta tuleb võitlema ja mängib alates esimesest punktist hästi; tean, et ta on viimasel ajal edukas olnud. Kasutan seda infot, et ennast veelgi rohkem üles ärgitada. Ma ei keskendu vastasele ega muule välisele, sest need elemendid on minu kontrolli alt väljas. Usun, et kui suudan olla ise tasemel ja väliste tingimustega hästi kohaneda, tekivad mul võimalused. Pean olema valmis neid võimalusi edukalt kasutama – ja kõik on võimalik.

Tagasi üles