K, 30.11.2022

Hardo Pajula: neli vestlust teadusest

Hardo Pajula
, EBS, vaba majandusmõtte professor
Hardo Pajula: neli vestlust teadusest
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments
Foto: Markus Tamm

.

#17 Uroborose tagasitulek

Piret Kuusk ja Andres Metspalu

Uroboros, keda kujutatakse üldiselt ennast sabast õgiva maona, on mitmetes pärimustes maailmakõiksuse ja ühtsuse sümbol ning tarkuse võrdkuju. See müütiline madu meenus mulle, kui ma lugesin Erwin Schrödingeri raamatut „Mis on elu?“, täpsemalt kogumiku teist esseed „Vaim ja aine“. Schrödinger kirjutab, et maailma „ilmsikstuleku tingivad väga erilised juhtumused sellesama maailma väga tavatus paigas“ – meie enda ajus. Siin mulle Uroboros meenuski.

Tähenduse teejuhtide 17. vestlusringi põhirõhk oli siiski esseel „Mis on elu?“. Mul oli suurepärane võimalus kutsuda seda küsimust arutama kaks tippspetsialisti: füüsik Piret Kuusk ja geneetik Andres Metspalu. Saatest endast kirjutab Kaie kõrvallehel pisut pikemalt.

#55 Kaasaegne ketser

Toomas Paul ja Tarmo Soomere

„Mind pahandas see raamat nii väga, et ma ütlesin: „Raamatute põletamine on kindlasti halb komme; kui see oleks aga lubatud, siis oleks Sheldrake’i teos heaks kandidaadiks,““ kirjutas 1981. aastal maailma prestiižseima teadusajakirja Nature peatoimetaja John Maddox. Jutt käib Briti bioloogi Rupert Sheldrake’i samal aastal ilmunud raamatust „Uus eluteadus“. Kui ma Maddoxi kirglikust reaktsioonist esimest korda kuulsin, olin ühest küljest jahmunud, teisest küljest aimasin, et ma olen sattunud millegi olulise peale. See tunne ei ole mind jätnud siiani.

55. saates oli mul au ja rõõm istuda maha koos teoloog Toomas Pauli ja teaduste akadeemia presidendi Tarmo Soomerega, et üritada üheskoos Sheldrake’ist ja Maddoxist pisut paremini aru saada.

#61 Globaalne kahtleja

Roomet Jakapi ja Piret Kuusk

Küllap tekib igaühel vahel vajadus asetada oma tegevus pisut laiemasse konteksti, nii ka minul. Mulle tundub, et viimasel kolmel-neljal aastal on Edmund Burke’i Seltsi tegemised olnud osa laiemast antikartesiaanlikust hoovusest. Ilmselt just siit on pärit mu huvi moodsa teaduse ühe esiisa, prantsuse filosoofi René Descartes’i vastu, kelle nimi käib läbi koguni kahest saatest (#87 „Descartes’i nõelaots“ ja #111 „Descartes’i teerajaja“), kuid kellest on ühel või teisel viisil juttu olnud õige mitmes vestluses.

Otsa tegime lahti Roomet Jakapi ja Piret Kuusega 61. saates, kus me rääkisime René Descartes’i kolmest epohhiloovast unenäost, mida ta nägi 1619. aasta 10. novembril.

#83 Bioloogia armuke

Kalevi Kull ja Toivo Maimets

Möödunud sajandi üks kuulsamaid biolooge J. B. S. Haldane on öelnud, et teleoloogia – õpetus asjade eesmärgist või otstarbest – on justkui bioloogia armuke, „ta ei saa ilma selleta elada, aga ta ei taha ka, et neid avalikult koos nähakse“. Selle vestluse lähtekohaks ei olnud aga mitte niivõrd teleoloogia kui mittegeneetilist pärilikkust uuriv bioloogia haru – epigeneetika.

Ülemöödunud suvel Tartust striimitud saates olid mu vestluskaaslasteks kaks bioloogi: Kalevi Kull ja Toivo Maimets. Me võtsime oma jutuajamise aluseks 2014. aastal ajakirjas Nature ilmunud põneva pealkirjaga artikli „Does Evolutionary Theory Need a Rethink?“. Selles kirjutises polemiseerivad teineteisega kaks tiimi, ühed vastavad eeltoodud küsimusele jaatavalt, teised eitavalt. See tundus olevat hea niidiots, mida koos sikutada. Nii oligi.

Märksõnad
Tagasi üles