Hardo Pajula: Tähenduse teejuhtide saatesari
19. veebruar 2022, 04:30
#15 Inimese lootus
Alar Tamming ja Ivar Tröner
„Inimese lootus“ oli meie esimene tõeline hitt. 2018. aasta kevadel salvestatud vestlust on tänaseks vaadatud ligi 13000 korda. See oli ka esimene tervenisti Carl Gustav Jungile pühendatud jutuajamine. Hiljem on neid olnud veel mitmeid, vaatajanumbrid kõnelevad, et see teema pakub inimestele jätkuvat huvi.
Kaks aastat tagasi tegin ma seltsi YouTube’i kanalile pleilisti „Tähenduse teejuhtide paremad palad“. Seal on „Inimese lootus“ esindatud klipiga „Carl Gustav Jung: „Nüüdisaegne inimene ootab lunastust riigilt““. „See, et me ootame lunastust riigilt, on minu arvates meie järjest neurootilisemaks muutuva ühiskonna üks oluline sümptom,“ sõnas eeltoodud mõtte peale Alar Tamming. See oli kaks aastat enne seda, kui ühiskonna neurootilisus stratosfääri tuiskas.
#51 Kust tuleb kurjus?
Kristina Kivil ja Ivar Tröner
Kolm aastat tagasi ilmus seltsi raamatusarjas Carl Gustav Jungi „Vastus Iiobile“. Selle teose keskpunktis on teodiike – teoloogia osa, mis püüab põhjendada Jumala headust ja kõikvõimsust ning lepitada seda kurjuse ja kannatuste vaieldamatu olemasoluga. „Üks vähki surev süütu laps esitab Jumalale ja tema õiglusele rohkem küsimusi kui kõik teoloogiafakulteedid kokku,“ võttis selle teema kokku Ivar Tröner, kes oli seekord saates koos raamatu tõlkija Kristiina Kiviliga.
#64 Jungi kolm teed
Mihkel Kunnus ja Siim Lill
Sirbile kirjutatud arvustuses arutles Siim Lill, kellele võiks Jungi „Vastus Iiobile“ korda minna. Kõigepealt jätab ta kõrvale need, kellele pühaduse mõiste üldse huvi ei paku, seejärel jäävad välja kõikide maade dogmaatikud – neile mõjub hereetikute jutt punase rätikuna. „Aga too tänapäevane spiritual, but not religious, ekslev ja haavatav praegusaja inimene võib Jungilt leida nii mõndagi. Olgugi et too ületab akadeemia ja ratio piirid – need ongi ületamiseks,“ kirjutab Siim.
Me alustasimegi akadeemia ja ratio piiridest ja leidsime, et vähemalt psühholoogiale on need kaugelt liiga kitsad. Loodusteaduse meetodiks on teatavasti psüühika ja subjektiivsuse metoodiline kõrvalejätmine. „Siin leiame end münchhausenliku paradoksi eest: kuidas jõuda psüühikani, kui meetodi sisuks on psüühika kõrvalejätmine,“ sõnastas Mihkel Kunnus elegantselt akadeemilise psühholoogia põhiprobleemi.
#140 Isiksuse kasvu muinasjutud
Kristjan Puusild ja Ivar Tröner
Tähenduse teejuhtide 14. number oli pühendatud süvapsühholoogiale. Kuivõrd joonlaua ja nihikuga pole psüühe põhjas suurt midagi peale hakata, siis ametliku teaduse seisukohast kujutab süvapsühholoogia endast ketserlikku väärõpetust – nüüdisaegses kõnepruugis pseudoteadust. Tõsiasi, et pseudoteadlaste arv on viimastel aastatel plahvatuslikult kasvanud, selgitab tõenäoliselt paljuski ka päevauudiste üha hüsteerilisemaks muutuvat tooni (vt 12. numbri juhtkirja „Kuidas minust sai pseudoteadlane“).
140. vestlusringis pöördusime koos Kristjan Puusilla ja Ivar Tröneriga süvapsühholoogia juurde tagasi. Jutuajamise lõpus jõudsime müütideni ja nende kaudu ka saate pealkirjani. „Ma mõistsin, et müüdid on isiksuse kasvu muinasjutud,“ vastas Ivar mulle küsimuse peale, kuidas ta oma vahepealsest vastumeelsusest müüdiraamatute vastu üle sai.