19. sajandi prantsuse filosoofi Auguste Comte’i positivismi teooria kohaselt on inimeste intellektuaalne ja sotsiaalne areng liigi sünnist tänapäevani kulgenud lineaarselt. Sellel väitel rajanevad mõningad fundamentaalsed ja koguni eesmärgipärased ajaloomoonutused. Positivismi teooria najal väitsid 19. sajandi progressivistid, nende seas ajaloolased William Whewell ja Andrew Dickson White, et teadus ja kirik (täpsemini katoliku kirik) on alati vastandunud. Keskajast ignorantse kuvandi loomine lubas uusaja protestantidel katoliiklust alavääristada. Need ajaloolised kirjutised peavad „lõikekat“ Indiasse otsinud maailmakuulsat maadeavastajat Christopher Columbust meie planeedi ümaruse kinnitajaks. Nii sündis tuhat aastat kestnud keskaja kui pimeda ajastu kontseptsioon.
Anna-Maria Sepp: maa ei olnud lame ka keskajal (1)
Mina õppisin keskaegsete inimeste lamemaalasusest ajalootundides – enne Ameerika mandrite avastamist (keskajal) olevat arvatud, et maa on lame. Pimeda ajastu stereotüüpe on minu alateadvuses kinnitanud ka sellised filmid nagu “Monty Python ja püha Graal” ning meie oma “Malev”. Nende ja ka paljude teiste popkultuuri referentside najal elab protestantide kujundatud keskaja kuvand tänaseni. 21. sajandi lamemaalased toetuvad tihti enda teooria legitiimsuse tõstmiseks keskaegsetele kaartidele, kus maailma on kujutatud kahemõõtmelisena (nendele kaartidele viitasid ka uusaja protestandid). Ent antud kaartide näol oli tegemist maailma vaimsete või kontseptuaalsete kirjeldustega, mitte praktiliste navigatsioonikaartidega, mida kasutasid 15. sajandi purjetajad. Selliseid, rohkem diagrammina töötavaid kaarte kasutati vaid vaimulike tekstide illustreerimiseks.