Hardo Pajula: Tähenduse teejuhtide saatesari

Foto: Veebipilt Andre Taal

                                                    #14 Must missa

                                           Tarmo Jüristo ja Ahto Lobjakas

John Gray 2007. aastal ilmunud raamat „Must missa“ tuli jutuks eelmise numbri juhtkirjas „Eurovisiooni vastand“. Teosel on kaks juhtlauset: lühikatkend Prantsuse revolutsioonijärgse filosoofi ja riigimehe Joseph de Maistre’i „Peterburi dialoogidest“ ja musta missa sõnastikust laenatud sisuseletus: see on blasfeemiline rituaal, kus kristlik missa esitatakse tagurpidi. Mulle jäi mulje, et see riitus sümboliseerib Briti poliitikafilosoofi arvates meie moodsat olukorda päris hästi.

Kuivõrd tegemist on mu maailmataju oluliselt vorminud teosega, siis tegin sellest juttu veel enne Carl Gustav Jungi (temale oli pühendatud järgmine saade). „Mustast missast“ rääkisin ma koos Tarmo Jüristo ja Ahto Lobjakaga. Viimane neist kirjutab siinsamas John Grayst pisut pikemalt.

                                     #24 Joseph Conrad, meie kaasaegne

                                             (:)kivisildnik ja Leo Kunnas

„Conradi suurus seisneb selles, et ta toob meid reaalsusesse tagasi. 20. sajandi läbikatsumata ratsionalistlik filosoofia, mis lubas maailmarahu ja üleilmse tsivilisatsiooni edukäiku, on halb teejuht ajastul, mida iseloomustavad taas sõda, terror ja impeerium,“ ütleb John Gray oma essees inglise keeles kirjutanud poola kirjanikust Jósef Teodor Konrad Korzeniowskist, keda me tunneme Joseph Conradina.

Me vestlesime (:)kivisildniku ja Leo Kunnasega Conradi 1899. aastal ilmunud romaanist „Pimeduse süda“ – raamatust, mida ma olen oma elus vist kõige rohkem sõpradele kinkinud.

 

                                          #36 Stalinism kui tsivilisatsioon

                                             Tiit Aleksejev ja Andreas Veispak

Princetoni ajaloolasest Stephen Kotkinist sain ma teada ka John Gray kaudu. Kotkini 1995. aastal ilmunud raamat „Magnetmägi: Stalinism kui tsivilisatsioon“ räägib Magnitogorski metallurgiakombinaadi rajamisest inimtühja steppi. See teos jättis mulle nii sügava mulje, et ma kirjutasin Nihilist.FM-i eelkäijale sellest mahuka kolmeosalise arvustuse.

„Pole imestada, et 1930-ndate aastate ülemaailmses majanduskriisis paistis Nõukogude Liit lootustandva majakana... nii ladus NSV Liit suure tüki tänapäevase maailma vundamendist – vundamendist, mis praegu kõikjal laguneb,“ kirjutab Kotkin oma „Magnetmäes“. Kotkini teine suurepärane raamat „Ärahoitud Armageddon“ tuli jutuks lehe viienda numbri juhtkirjas „Viirus opsüsteemis“.

See oli esimene saade, mille me salvestasime EBS-i stuudios. Juhtus see 2018. aasta lõpus, mu vestluskaaslasteks olid Tiit Aleksejev ja Andreas Veispak.

 

                                      #74 Nõukogude-Harvardi linnulausujad

                                                  Robert Kitt ja Mihkel Kunnus

Sellele saatele andis pealkirja kunagi Nihikale kirjutatud samanimeline arvustus Nassim Talebi raamatust „Antihabras“. „Lugesin äsja John Gray suurepärast raamatut, „Surematuse taotlemise komisjon“, mis räägib katsetest kasutada religioonijärgses maailmas surematuse saavutamiseks teadust. „Singulaarsusmõtlejad“, kes usuvad inimese võimesse elada igavesti, tekitavad minust intensiivset tülgastust,“ ei hoia Taleb kokku pahameelt.

Gray kirjutab samast asjast mõnevõrra leebemalt: „Teadus on nagu religioon, katse välja murda inimese traagilisest olukorrast, mis lõppeb leppimisega meie arusaamisvõimet ületava maailmaga. Kõik meie uurimised päädivad tühjuses hõljuvate tõsiasjadega. Nii nagu uskki, peab ka mõistus lõpuks alla andma – teaduse lõpp-peatus on absurdiilmutus.“ Absurdipeatusele oleme nüüd palju lähemal, kui 2020. aasta talvel, mil me Robert Kiti ja Mihkel Kunnusega linnulausujad linti võtsime.