Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Aapo Ilves: Triksterid raha ja ilma tegemas

FOTO: Mihkel Lappmaa, foto on erakogust

Psühholoogia küsib, millisel ajendil kana läheb üle tee, psühhiaatria aga tunneb huvi, miks just tagumik ees ja koera moodi haukudes. Selline lihtsustamine on küll piiripealne, aga kuna ma elan Räpinas ja Euroopa Liidu piir on mulle küllaltki lähedal, tean ma väga hästi, kust piir läheb. Täna kirjutan ma kahest oma kihelkonna mehest – kirjanikust ja heliloojast Hermann Julius Schmalzist (1870 Kõnnu – 1945 Räpina) ning kirjanikust ja müüdiloojast Jaan Sibulast ehk Ivan Narodnyst (1869 Viluste – 1953 Sharon, USA). Üks neist ületas piire rohkem horisontaalselt, teine vertikaalselt, otsustage ise. Samuti oli mõlemal kokkupuuteid psühh-eesliitega süsteemidega. Mõlemast on lehesabades juttu olnud, aga kõrvuti neid varem käsitletud pole. Väited toetuvad lisaks artikli autori uuringutele arhiivides ja Räpina pärimuses, Schmalzi puhul Marju Kõivupuu kogutule ja Narodny osas Toivo Kitveli raamatule „Kolm nime – üks mees“.

Artikkel on kuulatav
digipaketi tellijatele
Tellijale Tellijale

Alguses astusid talurahvasse sündinud härrad paralleelseid radu. Kooliharidust pole kummagi eluloost seniajani palju leitud, aga sellel ei lasknud Hermann ja Jaan endid segada. Mõlemad kogusid Jakob Hurdale folkloori ja rikastasid seda oma arendustega. Schmalz üllitas raamatukesi ja noote, Sibula värsid ja jutud ilmusid ajalehtedes. Mõlema looming oli rahvalik, samuti ajasid nad ka lõunaeestikeelset rida. Sibul lõi kaasa Õpetatud Eesti Seltsis, oli Võrus raamatukaupmees ja pidas seal fotoateljeed. Tartus oli tal mehaanika-, galvaanika- ning tsinkograafiatöökoda, Räpinasse tegi ta karskusseltsi Võhandu. Schmalz pani kokku Eesti esimese folklooriansambli Tooste Mängu- ja Lauluseltsi setukoor ja näitetrupp ning esines sellega Vanemuises ja Estonias. Täna on Räpinas Võhandu-nimeline ööklubi, aga Schmalzi setukoori kohta ütles kuri räpinlane pseudonüümiga N 1899. aastal ajalehes Uus Aeg nõnda: „Kui mõni räpinlane on jurjevlaste või mustlastega kampa löönud ja säärast seltskonda setukooriks nimetab, siis ärgu sidugu ta end Räpina nimega!“

Nüüd võtan mängu kummastavamad paralleelid ja esimeseks on raha.

Tagasi üles
Back