Greete Hain: Minu elu piiriäärsel Setomaal

Foto: Mihkel Lappmaa, fotograaf Enlil Sonn

Mina olen noor, kes elab piiri ääres, sellises toredas kohas nagu Setomaa. Kui küsida inimeste käest, mis neil Setomaaga seoses meelde tuleb, siis toovad ühed vastuseks põneva kultuuri ja kombed. Mõned vastavad, et nad ei teagi, mis Setomaa on. Minu elu piiri ääres on hirmutav, aga samas ka kaitstud. Hirmutav selles mõttes, et kui midagi juhtub naaberriikidega, siis meie oleme neile palju lähemal kui näiteks Kesk-Eesti. Kaitstud jällegi selles mõttes, et meil sõidavad kogu aeg piirivalvurid ringi ja kontrollivad kõike. Noorem generatsioon lahkub siit üldjuhul kohe. Mõned üksikud jäävad ka siia, aga enamasti lahkutakse siit suurematesse linnadesse õppima ja oma elu alustama. Seepärast jäävad seto külad järjest tühjemaks. Näiteks minu külas põleb tuli ainult kahes majas.

Minu kodukant on koht, millel on rääkida suur lugu. Meil on oma kombed ja kultuur, mida me tahame alles hoida ja edasi viia. Mulle meeldib, et kuigi meil on väike kohake Eestis, siis ikkagi inimesed tahavad ja püüavad seto kultuuri edasi viia. Meil on palju erinevaid üritusi, kus kõik inimesed, kes on huvitatud seto kultuuri edasiviimisest, saavad ise korraldamises kaasa lüüa. Need, kelle jaoks seto kombed ja kultuur on midagi täiesti uut, saavad tulla seda kohapeale nautima. Näiteks on siin populaarsed üritused Seto Folk, Seto Kuningriik ja ka Seto jaanituli. Seto kultuurist on igas maailma otsas nii palju räägitud, et sellest on nüüd huvitatud väga palju inimesi. Meil on palju erinevaid laulukoore, kes laulavad seto keeles ja tantsivad seto tantse. Mulle läheb korda, et on inimesi, kes tahavad, et seto kultuur edasi kestaks ja ma tahan sellele ka ise kaasa aidata. Olen ka ise käinud umbes kaks ja pool aastat laulukooris ja see on tõesti väga tore. Olen olnud eestlaulja, nii nagu see õige seto lauluga käib. Oleme teinud kooliga seto keeles näidendeid. Seetõttu olen ma seto keelega päris palju kokku puutunud ja püüdnud seda edasi kanda. Olen tantsinud mitmeid tantse ja mitte ainult enda rõõmuks, vaid me oleme esinenud ka pulmades, sünnipäevadel ja küla kirmaskitel.

Noorem generatsioon lahkub siit üldjuhul kohe. Mõned üksikud jäävad ka siia, aga enamasti lahkutakse siit suurematesse linnadesse õppima ja oma elu alustama. Seepärast jäävad seto külad järjest tühjemaks. Näiteks minu külas põleb tuli ainult kahes majas.