Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Hardo Pajula: Nähtamatu maailm

FOTO: Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

„Juhtub ka nii, et mingil hetkel leiab mõnes lootusetus sõltlases aset püsivamat laadi sihinihe. Sellest, mis kunagi oli tema jaoks täiesti ebareaalne, on saanud ta hinge püsiasukas ja keskpunkt,“ kirjutab William James oma „Usulise kogemuse mitmekesisuses“. Nimekas Briti poliitikafilosoof John Gray on seda 1902. aastal ilmunud teost nimetanud „parimaks raamatuks, mille ükski filosoof kunagi religioonist on kirjutanud.“

Tellijale Tellijale

Paljude jaoks on William James eelkõige psühholoog, mõned peavad teda koguni moodsa hingeteaduse rajajaks. Kui Gray nimetab Jamesi filosoofiks, on ta samuti kindlal pinnal. Viis aastat enne „Usulise kogemuse mitmekesisust“ näeb trükivalgust tema „Uskumistahe“, mis teeb tast pragmatismi eestkõneleja. Selle Põhja-Ameerika loomulaadiga hästi haakuva filosoofilise käsituse järgi tuleb iga teooriat hinnata selle viljade järgi. „Usulise kogemuse mitmekesisus“ toetub pragmaatilisele vundamendile. Jamesi jaoks ei ole religiooni põhisisuks teoloogide tagajärjetud dispuudid Ülima Olendi omaduste ja kavatsuste üle, vaid usklike inimeste elu vormivad läbielamised. Tõeline religioossus ei avaldu teoloogias, vaid vahetus kogemuses.

James ei piira end ühegi konkreetse usundi või usulahuga, vaid otsib nende ühist platvormi. Pärast viitsadat lehekülge tihedat teksti jõuab ta asja tuumani. Kuigi erinevad religioonid räägivad üksteisele vastu, on miski neile siiski ühine. See „miski“ koosneb kahest osast: murest ja lahendusest. Mure tõukub tundest, et meiega on midagi valesti. Lahenduseks on aimus, et kui me loome kõrgema jõuga õige ühenduse, siis leiame lunastuse – pääseme sellest valestiolemisest.

Tagasi üles
Back