Mihkel Kunnus: Valge mehe sõltuvus

Foto: Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

Mu ees on rohkem kui viiesaja leheküljeline raamat „Füüsika ajalugu“. See ilmus aastal 2013 ja selle kirjutas oma eluõhtul eesti füüsik Ivar Piir.

Selle kaante siseküljed on üksluiselt täis valgete meeste näopilte ja autori eluaastatel (1929–2013) polnud sellised raamatud sugugi erandlikud. Ivar Piiri raamatus ei peegeldu tagurlik eurotsentrism või laiendatud kolkapatriotism. Teda sellised kategooriad üldse ei huvitagi, ammugi ei huvita teda sotsiaalne ega ajalooline õiglus või kolonialism. Ta kirjeldab kogu inimkonna ajalugu järsult muutnud vaimse distsipliini, etalonloodusteaduse füüsika ajalugu.

Vaatame või mõõtühikutesüsteemi, mida kasutab kogu maailma teadus ja praktiliselt kogu maailma argiarveldus. See on meile kõigile kooliajast tuttav SI süsteem, Système International d'Unités. Nii Aafrikas kui Aasias, Patagoonias, Ibeerias, Jaapanis ja Iirimaal – kõikjal kus peetakse füüsikalist rehnutit – on sageduse ühikuks herts, jõuühikuks njuuton, rõhuühikuks paskal, töö- ja energiaühikuks džaul, laenguühikuks kulon, pingeühikuks volt, mahtuvuse ühikuks farad, takistuse ühikuks oom, elektrijuhtivuse ühikuks siimens, magnetvoo ühikuks veeber, magnetilise induktsiooni ühikuks tesla, radioaktiivse aine aktiivsust mõõdetakse bekrellides, ioniseeriva aine neeldumisdoosi greides ja ekvivalentset kiirgusdoosi siivertites. Temperatuuri mõõdetakse kelvinites (argielus rohkem selle skaala nihutatud versioonis, mida tuntakse Celsiuse nime järgi).

Ühikute eestikeelne kirjapilt kujunes välja vene ikke all ja on seega hääldust peegeldav, aga kõik eeltoodud ühikud on teenekate Euroopa teadushärrade nimed (olgu, Joseph Henry oli ameeriklane, transatlantiline eurooplane). Füüsika on valgete meeste kingitus inimkonnale, narkootiline kingitus. Ja kui tõsta pilk vilksamisi teistele, kõrgematele organisatsiooniastmetele, mille füüsika kingitud vabadus võimalikuks tegi, siis peab nentima, et ka seal vahib esimesena vastu mõne valge mehe lõust, olgu Marx või Freud, Darwin või von Baer, Keynes või Hayek, Wiener või Zuckerberg. Sestap on mõistetav ka kogu see nurinakoor, mis undab nagu torupilli väljalülitamatu saatevile valge mehe süüst. Rääkida valge mehe lõpmata süüst on kibestunud viis tunnistada, et kõik on tema tehtud. See tähendab öelda, et jah, me tunnistame, valge mees on tõesti jumal, aga halb ja ebaõiglane jumal, halastamatu jumal. Hea jumal võtaks oma väeteid alamaid kuulda ja armastaks kõiki võrdselt, eriti mind. Hea jumal toidab kahe kala ja viie leivaga tuhandeid, mitte ei topi iga loetud kilu ja piruka kaloraaži Excelisse! Ometi on valgele mehele andnud ta väe iioblik allaheitlikkus selle sama Exceli ees ja – Excel on halastamatu.