Endel Talvik: Sõltuda või mitte sõltuda – see ei ole küsimus

Copy
Artikli foto
Foto: Andre Taal, foto erakogust

Sõltume me nagunii ning sõltuvuse vastu võitlemiseks on kõigepealt vaja aru saada, millest me ikkagi sõltume. Sõltuvuse mõistmiseks lõid vanad kreeklased Dionysose nimelise jumala, kes vastutas pidutsemise ja veini eest. Esimesel pilgul võib tunduda lugu Dionysosest lihtsalt toreda ja värvika müüdina. Kuid kogemused ütlevad, et legendid sünnivad teatud põhjustel ja see müüt on metafoor paljust muust.

Vaatame korraks seda lugu lähemalt. Väidetavalt sündis Dionysos Teeba printsessi Semele ja Zeusi suhtest. Semele nimi arvatakse pärinevat Maast. Tähendusrikas on ka see, et Rooma mütoloogias tuntakse Dionysose ema Stimula nime all, mis ilmselt ei vaja tõlkimist. Dionysose sünd ei olnud lihtne. Zeusi kaasa muutus kiivaks ja soovis Semele hävitada. Ta sokutas end printsessi usaldusaluseks ja soovitas Semelele, et see laseks Zeusil talle oma jumalikkust tõestada. Semele nõudiski Zeusilt veel suurema võimu ja väe näitamist. Kui Zeus lõpuks oma täit sära ilmutas, siis Semele hukkus, sest ei kannatanud ta väge välja. Zeusil õnnestus loode päästa ja oma reie sisse õmmelda, kust see mõne kuu pärast ilmale tuli. Kuivõrd ta oli sündinud Zeusist, siis sai Dionysos (ehk Kaks Korda Sündinu) jumalaks ja surematuks. Sellest müüdist on mitmeid variante, kuid kõigi nende ühine joon on see, et Dionysos sündis mitu korda ja lõpuks ikkagi Zeusist.

Suurena ei elanud Dionysos Olümposel nagu teised jumalad, vaid rändas ringi satüüridest ja menaadidest (’raevukad’) koosneva seltskonnaga. Esimesed olid jäigastunud suguelundiga kitsejalgsed kiimased mehed, teised nümfid või surelikud naised, kes mängisid pilli, tantsisid ja laulsid ekstaatiliselt. Nende peod läksid üle orgiateks ja kui menaadid oma ihadele järele andsid, rebis nende lihahimu tükkideks lõvidki. Nõnda kiskusid menaadid puruks laulik Orpheuse ja paljud teised. Kreeklased kartsid menaade ja hoidsid nende teelt kõrvale. Dionysose pidustustest said alguse dionüüsiad, mis kujunesid teatrifestivalideks, Dionysose auks lauldavast koorilaulust kujunes välja tragöödia.

Tagasi üles