/nginx/o/2021/05/19/13789588t1h36b2.png){kind=small}
„Gaiale, Kõige Emale.
Mu häälekõla kiidab Gaiat,
kes kõigi alus, ...”
Homeeriline „Hümn Gaiale”
(tõlkinud Jüri Pilm)
Inimesi on alati huvitanud maailma algus. Kuidas, millest või kellest sai maailm alguse? Vastus sellele küsimusele on kindlasti oluliseks inimese elu ja käitumist kujundavaks teljeks. Kuigi enamus inimesi igapäevaselt maailma loomise üle ei mõtiskle, suunab loomislugu, millesse me usume, meie elu alateadvuses hämmastava jõuga. Usul maailma ülesehitusse põhineb ka ühiskonnakord, meditsiin ja haridussüsteem. Vaatleme lähemalt kahte loomislugu: üks räägib Gaia tantsust, teine Suurest Paugust. Vanakreeka lugu räägib, et alguses oli Kaos – tühjus, eimiski, mis sisaldas kõike. Mingil hetkel tekkis Kaoses liikumine, see muutus nähtavaks ja hakkas meenutama valgetes loorides tantsivat noort naist. See oli Gaia. Gaia tants muutub aina energilisemaks, temast tekib kõik, mis on, – tähed, galaktikad, mäed, orud, temalt voolavast higist täituvad mered ning lõpuks tekib tema käte graatsilistest liigutustest tuuline taevas – Uranos. Nendest omakorda tekivad kõik muud olendid – titaanid, jumalad, inimesed, loomad ja taimed.
