Hardo Pajula intervjuu Rupert Sheldrake'iga: tempel ajas

Foto: Fotograaf Hanna Jedrosz, veebifoto Markus Tamm

Uue hooaja esimene leht on pühendatud mälule. Selles küsimuses erinevad lääne ja ida religioossed ja filosoofilised arusaamad teineteisest päris oluliselt. Te olete omandanud oma hariduse Cambridge’i ja Harvardi ülikoolides, aga elanud ja töötanud pikalt ka Indias. Kuidas te neid erinevusi lühidalt iseloomustaksite?

Läänes on suurem osa filosoofe oletanud, et mälu nõuab ajalist ja ruumilist pidevust. Teiste sõnadega, mälu vajab pidevat põhjuslikku ühendust. Selleks, et me saaksime midagi mäletada, peab mälu olema kuskile salvestatud. Kõigepealt peab olema seega pidev põhjuslik ühenduslüli mälestuse ja mälukandja vahel. Salvestatav teabekild raiutakse kivisse, kirjutatakse raamatusse või jäädvustatakse arvuti kõvakettale. Kõikidel nendel juhtudel jääb mälust kõnealuses meediumis mingi füüsiline jälg. Oletus mälu füüsilisest jäljest ongi vast lääne arusaama kõige iseloomulikum aspekt. Sellel mõtteviisil on pikk traditsioon. Vanad kreeklased kasutasid siinkohal näiteks vahasse vajutatud templi metafoori. Selline käsitus leiab tuge ka kirjakunstist, siin on samuti tegemist mälu materiaalsete jälgedega. Kiri leiutati aga juba viis tuhat aastat tagasi ja kõik need Sumeri ja Egiptuse kivitahvlid on avaldanud meie arusaamisele mälust põhjapanevat mõju.

Budistlikus ja hinduistlikus traditsioonis aga pidevat põhjuslikku ühendust ei eeldata. Mälu võib hüpata nii ruumis kui ajas. Nad usuvad seda seetõttu, et nende religioon ja filosoofia algavad teistsugustest alusoletustest. Nad usuvad nimelt, et me kulgeme ühest elust teise, käime läbi mitmete reinkarnatsioonide ja sünnime üha uuesti ja uuesti. Budistlikud ja hinduistlikud käsitused on mõnevõrra erinevad, kuid mõlemas traditsioonis usutakse, et mälu ja harjumused kanduvad ühest elust teise üle. Reinkarneerunud isik ei pruugi põlvneda samast suguvõsast, kust on inimene, kelle mälu ta pärib. Dalai-laama on siin vast kõige tuntum näide. Ükski dalai-laama ei ole eelmise otsene järeltulija, sest nad on mungad, kellel pole lapsi. Idas laialt levinud usk reinkarnatsiooni ei nõua seega ei mälu materiaalseid jälgi ega pidevat põhjuslikku ühendust. Rafineeritud filosoof, Jaapani zen-budistlik mõtleja D. T. Suzuki rõhutab, et mälu ei nõua pidevat materiaalset ühendust. See võib hüpata ühelt organismilt teisele.