intervjuu ⟩ Kaie Metsla intervjuu Hardo Pajula: Mis juhtub meiega siis, kui me sureme?

Foto: Andre Taal, Marko Kekishev

Nüüd ongi siis minu esimese intervjuu päev kätte jõudnud.

Olen samuti põnevil.

Juunikuus tähistame kahte juubelit: üks neist on seltsi viies aastapäev ja teine lehe kümnes number. Kummast sina alustada tahad?

Leht on osa seltsi tegevusest. Minu arvates on meil kaks võimalust, kas liikuda alt üles või ülalt alla. Mida soovib minu vestluskaaslane, küsiksin ma selle peale?

Alustame siis seltsist. Sa oled varem antud intervjuudes ja kirjatükkides rääkinud seltsi idee sünnist. Võib olla tuletaks mõned olulisemad kohad meelde. Mind huvitab see, kust sul tekkis mõte selts asutada? Ehk on mõni inimene, kellega koos sa alustasid ja kellest sa tahaksid rääkida?

Asi hakkas pihta sealt, kui üks sõber juhtis tähelepanu Ahto Lobjaka artiklile „Homo estonicus’e tulemine“. Ma vastasin sellele omapoolse lehelooga „Lobjaka lääs“. See oligi alguspunkt, mis pani käima järgmiste sündmuste ahela.

Eesti inimesel tekib kindlasti küsimus, et miks Edmund Burke? Räägi, kuidas see mõte sul tekkis?

Sellele küsimusele on väga lihtne vastata. Ma ei ole küll Burke’i peateostki läbi lugenud, aga mulle meeldib väga tema idee, et elujõuline ühiskond on kokkulepe elavate, surnute ja veel sündimata inimeste vahel. See Burke’i mõte on mulle alati väga sümpaatne tundunud. Lisaks sobib mulle ka see, et ta ei olnud suur Prantsuse revolutsiooni fänn.