Hardo Pajula: Kogu tõde ajust

Foto: Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

Briti koomikul John Cleese’il on suurepärane sketš „Kogu tõde ajust“. See kestab ühtekokku vaevalt seitsekümmend sekundit. Esimesel neljakümnel neist ajab valges kitlis ajuteadlane täiesti arusaamatut pula. Aeg-ajalt kostub õpetlase kõnest mõni enam-vähem arusaadav nimisõna, mis annab aimu sellest, et jutt on vist inglise keeles. Neljakümnendal sekundil teeb teadlane pausi ja ütleb kaks korda järjest kaamerasse E = 2R ning jätkab siis samas vaimus lõpuni. Kokkuvõtteks kõlab resoluutne ettekirjutus: „Niisiis, ärge sööge neid!“

Cleese’i lühike monoetendus võtab minu arvates meie viimase 15 kuu ühise kogemuse päris kenasti kokku. Peale verdtarretavate õuduslugude on meile alates pandeemia algusest serveeritud tuhandeid tunde bürokraatlikku pominat ja hämarate arvutimudelite sünnitatud arvujadasid. Õhtustes teleuudistes võtab kogu see joru juba konkreetsete käskluste vormi: Elu lukku! Elu lahti! Maskid ette! Maskid maha! Spõška s sleva! Spõška s prava!

Ei ole vist juhus, et administratiivriigis on retoorikat hakatud pidama millekski kahtlaseks. Tihti räägitakse tühjast retoorikast, mille eesmärgiks on kergeusklike mõjutamine, nende kõrvalekallutamine partei ja valitsuse maha märgitud kursilt. Ametlikud käsulauad erinevad sisutust ilukõnest, sest nende taga on ekspertide nõuanded ja arvutused.