Kunst tekib vajadusest luua midagi enda ja mateeria vahele. Sel eesmärgil on võimalik kasutada erinevaid lõuendeid. Sobib nii füüsiline pind, ruum, aga ka aegruum ja lihtsalt aeg. Aja alusvärviks on vaikus, pimedus või tekstitu leht. Aeglõuendi proportsioonideks on jälgija, ka autori, mälu opereerimise piirid. Kirjateksti käsitlemine lugeja või kirjutaja peas saab olla täppistakti tundetu mäng mälupiirkondade vahel, kus on võimalikud väga kaootilised vältused ja sündmuste mustrid. Autori töö on korrastada need soovitud puhtandi vormi. Selle korrastatud dokumendiga käib sageli kaasas soov ristuda teiste distsipliinidega nagu performance ja multidistsiplinaarne teater. Sellest laiemalt levinum on ehk ainult teksti ja helikunsti kooslus vokaalmuusika kujul.