„Tähenduse teejuhtide“ 8. saade algab tsitaadiga Poola kirjaniku, 1980. aasta Nobeli kirjandusauhinna laureaadi Czesław Miłoszi raamatust „Vangistatud mõistus“. Teravapilguline ühiskonna- ja inimesevaatleja täheldab, et alles 20. sajandi keskel taipasid paljud inimesed: nende saatus sõltub nii kahtlasest ja unenäolisest materjalist nagu filosoofia. 20. sajandit võib nimetada totalitarismi- ja filosoofiasajandiks. Ja võib-olla oleks täpsemgi öelda: see on filosoofia- ehk totalitarimisajand?
Kuulus Königsbergi vanapoiss Immanuel Kant, kelle nimi sai kiirelt filosoofia üheks sünonüümiks, vastas küsimusele, mis on valgustus — see on „inimese väljumine tema omasüülisest alaealisusest“, ja lisas sellele siis üleskutse sapere aude! (söanda kasutada oma mõistust!) 20. sajandi totalitaarsed režiimid ongi inimese, nüüd juba söaka teismelise katsed korraldada oma elu täiesti mõistuspäraselt. Mis valitses enne mõistust? Eks ikka religioon oma puiste tavade ja tuima inertsiga ning filosoofial polnud seal kõrgemat staatust kui olla teoloogia toatüdruk (ancilla theologiae).