Martin Zobel ⟩ Mitmekesisuse mitu mõõdet

Foto: Mihkel Lappmaa, fotograaf Andre Taal

Tähenduse teejuhtide viiendas vestlusringis rääkisime elurikkusest. See on valdkond, mille praegune ühiskondlik mõju sarnaneb alarmkella omaga. Kui teadlased registreerivad liikide kadumise või arvukuse vähenemise, on ilmne, et elukeskkonnaga on midagi halvasti. Me oleme ilma jäämas ökosüsteemide poolt pakutavatest hüvedest, olgu need looduslikud tolmeldajad, viljakas muld või kaunis maastik. Selline on praegune diagnoos, kui laenata arstiteaduse oskussõna.

Tegelikult on elurikkuse uurimine ja ökoloogia jõudmas uude faasi. Kasutades veel üks kord võrdlust arstiteadusega, on tegu liikumisega diagnostikalt ravile. „Ökoravi“ tähendab elurikkuse ja keskkonna seisundi sihipärast parandamist. Elusolendite mitmekesisus on suur ja paljusid liike ei tunne me veel piisavalt hästi. Seetõttu on ökoloogiliste süsteemide suunatud muutmine tõeline väljakutse. Aga sinnapoole ökoloogia üha enam liigub.

Millistes suundades võiks ökoravi tulevikus areneda? Erinevalt nendest aktiivsetest sõnavõtjatest, kes hästi teavad, millist teadust on vaja ja millist mitte, puudub siinkirjutajal jumalik ettenägemisvõime. Seetõttu ei oska ma kindlalt ennustada, mis suunas ökoloogia edasi areneb. Pakun välja kolm võimalikku suunda.