/nginx/o/2021/03/18/13684169t1hdfce.png)
„Aitäh! Üks asi tõesti on. Nimelt oli Hardoga juttu, et jagaksin kuulajatele jälgimise hõlbustamiseks oma loengu lühikonspekti. Hardo ütles, et teie juures on võimalik paljundada küll, aga et saadaksin paljundusaluse ette... Muidu paistab kõik sujuvat. Isegi ilm näitab oma meeldivamat palet.“
Nii algas minu põgus tutvus Marju Lepajõega. See oli 2019. aasta aprillikuu kolmandal päeval, kui Marju tuli Hardo palvel Estonian Business Schooli „Oluliste raamatute“ kursusele külalisloengut pidama. Tollane kursus kandis nime „Totalitarismi tüvi“ ning me käsitlesime seal George Orwelli raamatut „1984“. Kõnealune raamat andis kursusele algtõuke, kuid peale selle puudutasime seal veel mõningaid teisigi teoseid. Sündmuste sügavamate põhjuste ja tervikpildi paremaks mõistmiseks on tihtipeale oluline liikuda kultuuriloos mitu sammu tagasi. Nii avanes meile Orwelli romaani laiem taust. Kõigepealt liikusime Karl Popperi suunas. Tema raamatu „Avatud ühiskond ja selle vaenlased“ esimene osa alapealkirjaga „Platoni lummus“ juhatas meid mõtleja juurde, keda Popper pidas lääne meelelaadi totalitaarsete suundumuste alglätteks. Sel kombel jõudsime totalitarismi tüve otsingul märkamatult, aga loogiliselt nelisada kakskümmend viis aastat enne Kristust sündinud Vana-Kreeka filosoofini.