Raivo Stern alustab kummardusega Marju suurele lemmikule Plotinosele.
Raivo Stern: Marjut reaalteaduse poolt paigutada püüdes
Ma ei mäleta, et me oleksime Marjuga, kellega mulle kingiti ligi neli aastakümmet sõprust, iialgi füüsikast rääkima sattunud. Ega vist mitte otse ka teoloogiast. Pigem ikka elust ja elamustest nii meie ajas kui läbi pika ajaloo. Seega pean püüdma leida kaudsemaid seoseid Marju ja enda tegevusala vahel. Minu uurimisvaldkonna kõige üldisem nimetus on füüsika, loodusteadus, mis „uurib loodust kõige üldisemas mõttes: kõigi mateeriavormide üldisi omadusi“. Siin võikski ehk esmalt teha kummarduse Plotinosele, ühele Marju suurtest lemmikutest, kelle Techno ja Logos paiknevad kusagil läänemaailma füüsika allikate lähedal. Platonist ja Aristotelesest oluliselt tundmatum Plotinos osutas maailma olemuse mõistmise keerukusele ja sellega kaasnevale tõsisele pingutusele. Järgmisena haakub Marjuga tema vaieldamatu külgetõmme, tõmbejõud, teda ümbritseva liikumiskeskmeks olemine. Seondugu see siis Taanimaa Tycho Brahe, temast inspireeritud Johannes Kepleri või igapäevase mehaanika isa Isaac Newtoniga. Marjut ei saanud eirata, tema lahke aga samas äärmiselt süvenev isiksus lihtsalt võlus ja pani enda lähedusse hoidma.