Janika Päll: Mida siis tähendavad „müüt“ ja „mütoloogia“?

Foto: Mihkel Lappmaa, fotograaf Mari-Liis Pintson

Janika Päll kirjutab, et täna ei ole primitiivsest meelelaadist rääkimine enam heaks tooniks.

Müüt on pika ajalooga sõna. Vanakreeka μῦθος (mythos) tähendab kõigepealt: sõna või kõne (versus tegu), see on avalik kõne või jutuajamine, asjaolud või faktid (väljaöeldud sisu), kava, plaan (mis on meelel), ütelus või kuulujutt; teiseks on see jutt või lugu (mis ei olene tõeväärtusest), fiktsioon (versus logos ja historia), legend, müüt ja muinasjutt (näiteks Aisopose lood ja valmid), draamateose faabula. Mütoloogia on müütide, pärimuslike või loodud lugude uurimise ja kogumisega tegelev distsipliin. Kuidas selles tähenduste tihnikus teed leida?

Tänapäeval on müüdi käsitlemisel peamiselt kaks teed. Esimene neist on meelelahutuslik, siin me lihtsalt loeme väljamõeldud lugusid kangelastest ja jumalatest. Filosoofia tee näeb müüdis kujundlikku ja allegoorilist tõde, see on Platoni suund. Etnoloogid ja (religiooni)antropoloogid rõhutavad müütides pajatatavate lugude tõelisust neid uskuvate rahvaste või inimrühmade jaoks ja selle aegruumi pühadust, mida müüdid kajastavad ja loovad.