Maailm sügaviku kaldal

Foto: Andre Taal, fotograaf Enlil Sonn

Kuuenda numbri avakaane pilt on kaader „Hullumeelsusest“ ja leht tervikuna vaimsest tervisest. Oskad sa kohe käigult emma-kumma teemaga haakuda? On sul näiteks filmiga mingeid mälestusi?

Filmiga mul erilisi mälestusi ei ole, see on minust kuidagi mööda läinud. Aga kui sa ütled märksõna „hullumeelsus“, siis see on minu teema. Ma olen kirjutanud, et maailm on muutunud hullumeelseks ja et see käib lainete kaupa. Viimane kord — mida meie ise ei mäleta, aga mis tegelikult oli alles üsna hiljuti — juhtus see 1930-ndatel aastatel. Eriti teravalt hakkas asi peale 1930-ndate aastate teisel poolel. See ei olnud ainult Saksamaal, vaid ka mujal. Täiesti haritud inimesed leidsid ühtäkki, et ega Hitleri plaanidel suurt midagi viga polegi, et ega ta nii hull mees ei olegi. Seda ei arvanud mitte ainult sakslased. Äriinimesed sidusid temaga suuri lootusi. Nii nagu praegu sonitakse võimsast Hiina turust.