Muusika ja vaimuhaigused

Jaan Ross
, Akadeemik
Copy
Foto: Andre Taal, fotograaf Maie Aitaja

Jaan Ross tuletab meile tänuväärselt meelde Betti Alveri kuldseid sõnu: kateedrist hullupalati on ainult väike samm.

Teema on intrigeeriv, sest vaimuhaigustest pole olnud pikka aega viisakas seltskonnas rääkida. Tänapäeva maailmas seostuvad muusika ja psühhiaatria ilmselt eeskätt muusikateraapiaga, s.t. muusika kasutamisega patoloogiliste sümptomite leevendamiseks. Praktika näitab muusikateraapia efektiivsust mitmesuguste haiguste ravis, mille hulka kuuluvad ka psühhiaatrilised. Pean tunnistama, et muusikateraapia kasutamise algusaastatel olin selle ravimeetodi suhtes mõnevõrra skeptiline. Põhjus seisneb selles, et inimese muusikaline maitse võib olla väga individuaalne. Üks naudib Eurovisiooni laule, teine džässimprovisatsiooni ja kolmas Sergei Prokofjevi klaverisonaate. Kuidas erinevaid maitseid muusikalise grupiteraapia käigus ühitada? Ent ajaga on mu skepsis suurel määral lahtunud.

Esiteks, muusikateraapia on kaasajal nii laialdaselt kasutusel, et selle kasutegurit eitada oleks lihtsalt rumal. Minu põlvkond, meenutagem: ülikoolis õpetati meile Vladimir Iljitš Lenini raamatut „Marksism ja empiriokrititsism“, kus arendatakse mõtet, et tõe kriteerium on praktika. Teiseks, nüüdisaja muusikas võib leida kihistusi, kus muusika on komponeeritud nii, et selle struktuur on teise- või kolmandajärguline. Selle asemel ongi muusika eesmärk pigem kuulaja meeleolu manipuleerimine ehk siis teraapia — näiteks Brian Eno “Music for Airports”. Ja kolmandaks, muusikateraapia tüüpe on mitmeid. Kõige olulisem vastandus seisneb nähtavasti erinevuses aktiivse (tegevusega seotud) ja passiivse (retseptiivse) teraapia vahel. Aktiivne muusikateraapia lähtub eeldusest, et tegevus kui selline mõjub inimorganismile positiivselt. Me teame, et üheks põhiliseks soovituseks depressiooni all kannatajatele on liikumine — see on tegevus. Liikumine looduses pakub inimesele reeglina positiivseid emotsioone. Tegelemine muusikaga — isegi selle vähekomplitseeritud vormides — annab seda samuti. Muusikast saadav emotsionaalne nauding võib loodusega võrreldes olla ehk suuremgi. Tsiteerigem muusikapsühholoogiast tuntud käibeväljendit: I have never met a musician who regretted being one (ma pole veel kohanud muusikut, kes oleks oma elukutsevalikut kahetsenud).

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles