Hullumeelsus väärib respekti

Foto: Andre Taal, foto Tallinna Ülikooli fondist

Airi Värnik räägib meile liigutava loo aastatetagusest Jämejala haigla muusikaõhtust.

Oleks ülekohtune, kui me ei meenutaks täna Emil Kraepelini, üht maailma psühhiaatria suurkuju, teadusliku psühhiaatria, psühhofarmakoloogia ja eksperimentaalpsühholoogia rajajat. 15. veebruaril möödub Kraepelini sünnist 165 aastat. 135 aastat tagasi määrati ta Tartu Ülikooli arstiteaduskonna psühhiaatriakliiniku professoriks ja juhatajaks. Enne seda oli ta õppinud, praktiseerinud ja õpetanud Leipzigi, Würzburgi ja Müncheni ülikoolide arstiteaduskondades. 

Kraepelin läheb maailma psühhiaatria ajalukku mehena, kes rajas esimese psüühiliste haiguste nosoloogia ehk klassifikatsiooni. Tema kuulsa traktaadi Compendium der Psychiatrie esimene väljaanne ilmus juba 1883. aastal. Tartus jätkas ta  kliiniliste nähtude analüüsi ja süstematiseerimist ning 1889. aasta väljaandes eristas ja kirjeldas ta maniakaal-depressiivset psühhoosi ja dementia praecox’i, mida me praegu nimetame skisofreeniaks. Maniakaal-depressiivse psühhoosi ja melanhoolia kandis Kraepelin eksogeensete haiguste hulka ja pidas neid ravitavaks, skisofreenia oli tema arvates aga endogeenne ja ravimatu.