Viivi Luik: Paracelsuse roos ehk ulakas jumal

Foto: Enlil Sonn Foto: Andre Taal

Kahekümnenda sajandi inimese leksikast puuduvad sõnad saladus, pühadus, tänulikkus —väidab Viivi Luik. Väide pole tuulest võetud.

Kui Hardo Pajula küsis, kas ma kirjutaksin väikese loo meditatsioonist, siis olin üllatatud. Ma ei teadnud, mida ütelda. Kollastes žurnaalides on juba iga teine sõna „mediteerimine“. Lühidalt öeldes: sõna, mis märgib salajast ja püha, on kulunud naeruväärseks. Mis aga ei tähenda, et salajane oleks täna vähem salajane või püha oleks vähem püha.